SILO PROTEIIN
 Kas oled kunagi mõelnud, et MIKS ÜKS SILO ANNAB ROHKEM PIIMA KUI TEINE, kuigi näitajad (sh toorproteiin) on samad?
Illustreerimiseks olen veidi mänginud ja Sinu jaoks ehitusplokkidest proteiini kokku pannud.

Vasakul näed toorproteiini, mida tavapäraselt laboris määratakse ja mida me kõik analüüsitulemustes jälgime.
Toorproteiin arvutatakse silo lämmastikühendite alusel. Proteiin koosneb ligikaudu 16% lämmastikust ja laboris korrutatakse see koefitsendiga ning saadaksegi toorproteiin.

Mida toorproteiin meile ütleb Laias laastus seda, et silo sisaldab lämmastiku. Sealhulgas mõlemaid- nö tõelist proteiini (mis sisaldab aminohappeid ehk proteiini ehitusplokke) kui ka mittevalgulist lämmastiku (näiteks karbamiidi ja amoniaaki mis lähevad samuti toorproteiini sisse arvesse).

Parempoolselt plokitornilt on näha, et tegelikult jaguneb toorproteiin omakorda lõhustuvaks proteiiniks, ADF-toorproteiiniks, NDF-toorproteiiniks ja mööduvaks proteiiniks.

Miks sama toorproteiiniga silod ratsioonis erinevalt käituvad tulenebki sellest, et mõnikord on seal toorproteiini numbri sees mõni kollane plokk rohkem või vähem ja kõigub ka siniste plokkide arv. Rohelised ja punased plokid mängivad samuti rolli. Peale vaadates on proteiini number üks aga sisu on lihtsalt erinev ja seetõttu ka mõju loomadele on erinev.

 PANE TÄHELE- maisisilos lõhustuva proteiini osakaal kogu proteiinist ajas tõuseb, mida pikemalt mais fermenteerub. See on ka üks põhjus miks mõnikord samade näitajatega maisisilod annavad erinevalt piima- sest üks oli lihtsalt kauem kinni kui teine.

 PANE TÄHELE- välislaborites analüüse tehes antakse mõnes ka selline näitaja nagu ADF-CP. See on seotud toorproteiini selle osaga, mis ei ole silo kuumenemise tõttu loomadele omastatav. Kui silo läbib kuumenemisprotsessi, siis toorproteiin on ikka endiselt olemas kuid suureneb see osa, mida loom kahjuks kätte ei saa.

 PANE TÄHELE- kui rohumaade lämmastikuga väetamisel ja silo tegemisel on liiga lühike vahe, siis saame küll kõrge toorproteiinisisaldusega silo (mis näeb paberil hea välja) kuid seda suurem on proteiinist see osa, mis ei ole loomale kuidagi kasulik ning mõjub vatsabakteritele pigem nagu mürk. Pole vatsabaktereid-pole piima.

Selle kõige pärast ongi VÄGA OLULINE, et põllumajandusettevõttes toimuks agronoomia- ja loomakasvatusosakonna vahel info jagamine ja väga hea koostöö ning töökeskkond oleks sõbralik ja toetav. Ainult koos on võimalik farmis maksimaalseid tulemusi saavutada