Võihappebakterid tankpiimas

Viimasel ajal on tulnud ette mitmeid olukordi, kus piimatööstus teavitab farmi võihappebakterite/spooride leiust tankipiimas. Räägime lahti, kust nad sinna saavad. (Selles postituses keskendume konkreetselt ainult võihappebakteritele, mitte nende poolt toodetud võihappele ja selle mõjule loomale- need on kaks täiesti erinevat asja).

See võib nüüd paljudele tulla üllatusena aga võihappebakterid ei satu piima looma poolt sisse sööduna vereringe kaudu vaid farmi KESKKONNA kaudu.

KUIDAS SATUB VÕIHAPPEBAKTER TANKIPIIMA?
Lehm sööb võihappebakteritega silo Vatsa keskkond on võihappebakteritele ebasobiv ja nad moodustavad raku ümber kaitsva kesta ja tekib spoor. Spoorina läbivad võihappebakterid muretult lehma seedesüsteemi ja väljutatakse sõnnikuga farmi keskkonda Nüüd lamab lehm näiteks asemel, kus võib leiduda sõnnikut ning udar saab spooridega saastatud Udara kaudu satuvad spoorid lüpsi käius piima Piimas ja juustus on võihappebakteritele jälle sobiv keskkond ning nad tulevad oma kaitsekihist välja ja muutuvad aktiivseks.

Sõnnikus ja allapanus on alati võihappebakterite arvukus suurem kui silos, sest seal on nad kontsentreeritumalt.

Piimatööstuste murest võib aru saada, sest võihappebaktereid sisaldavast piimast ei saa eelkõige valmistada juustu.
 Esiteks on juustu maitse rikutud
 Teiseks, produtseerivad võihappebakterid süsihappegaasi, mis tekitab juustu sisse suuri lõhesid ning juustul ei ole enam kaubanduslikku välimust (vt fotot).

Lisaks juustule võivad võihappebakterid mõjutada ka teiste piimatoodete maitset, jogurtite fermentatsiooni, tõsta toodete pH-d jne.

KUIDAS SEDA PROBLEEMI FARMIS LAHENDADA?
 Kuna võihappebakterid satuvad farmi siloga, siis püüa uuel hooajal silo tehes probleemi vältida. Parimateks märksõnadeks on:  MULLA silosse sattumise vältimine, sest võihappebakterid elavad seal;  NÄRVUTAMIE, sest märg silo on väga suure võihappelise riknemise riskiga;  TALLAMINE, sest kui õhku jääb sisse, siis hakkavad seal tegutsema pärmseened, kes tõstavad silo pH-d ja siis saavad seal paljunema hakata ka võihappebakterid.
 Sööda võihappebakterite kahtlusega silo koos mõne teise siloga. Silosid omavahel segades viid spooride arvukuse allapoole ja nö lahjendad nende kontsentratsiooni. Tavaliselt on maisisilos võihappebaktereid minimaalselt ja see sobib „lahjendamiseks“ hästi.
 Pööra väga suurt tähelepanu asemete regulaarsele puhastamisele ja desole.
 Pööra väga suurt tähelepanu lüpsil udarate desole.
 Vähem oluline pole lüpsiseadmete korralik pesemine ja desinfitseerimine.
 Farmides, kus osa loomi eelistavad lamada vahekäigus mitte asemetel, on piim saastumise risk suurem. Piisab mõnest loomast, kellel see harjumus on.

NB! Kui mõni müügiinimene pakub Sulle imepulbrit, mis sööda sisse segatuna võihappebkterid piimas „ära tapab“, siis see on kindlasti lõks, kuhu ei tasu sisse astuda.

Soovi korral saad teema kohta juurde lugeda näiteks sellest teadusartiklist: https://www.sciencedirect.com/…/pii/S0022030207717782…