KUIDAS PAHKNÕGI SILO KVALITEETI MÕJUTAB?

Esiteks, kurnab sellise suure seene kasvatamine maisi taime ja saagikus võib saada mõjutatud. Kui pahknõgi hakkab arenema varases taime kasvufaasis, siis mõjutab see tõlvikute arenemist.

Pahknõgi ise ei tooda uhtegi mükotoksiini kuid võib olla indikaatoriks, et taim on nõrgestatud ning toksiine tootvad teised seened on kohal. Seega tasub pahknõega tugevasti saastunud silost teha hiljem ka mükotoksiinide analüüs.

KÕIGE SUUREM MÕJU- pahknõgi mõjutab maisisilo kuivainet ja nõgine silo on oluliselt märjem! Oleme teinud analüüsid kus leidsime, et pahknõega maisisilo oli 6% märjem. Pahknõega maisisilo kuivaine oli 25% ja sama põllu ilma pahnõeta kuivaine 31%. Meie kliimas on niigi probleeme sobiva maisi kuivaine saavutamisega.

Sööda efektiivsus võib pahknõge sisaldavas maisisilos olla veidi madalam, sest seen kasutab mõndasid kergesti seeduvaid toitaineid.

Pahknõega nakatunud silos võib olla vähem suhkruid ning rohkem kiudu.

Pahknõgi sisaldab palju aminohappeid ja see võib tõsta proteiini näitu kuid mõjudada silo puhverdusvõimet negatiivselt. Õnneks selles näites on silo pH kenasti alla läinud soovitud tasemele. Toortuha sisaldus on normis ja võihapet pole tekkinud.

NB! Pahknõe esinemissagedus ja intensiivsuse aste on otseses seoses lämmastiku kogusest väetamisel. Mujal maailmas on pahknõe vastu aidanud tasakaalustatud väetamine. Uuringute järgi suurendab taimede vastuvõtlikust pahknõele liiga suur doos lämmastikväetist (>100 kg ha -1 (N1)) ning ka see kui lämmastikväetist üldse ei anta.

Pahknõega silo näeb hirmsam välja kui ta tegelikult on. Pahknõega silo näpuvahel katsudes ei ole tunda liivasust (teralisust) kuid kui liivasust siiski tunned, tuleb ikkagi silopoistega pahandada, sest kõiki poriseid silosid ei saa maisitrühvli süüks ajada.

Loomale maisistrühvel ehk pahknõgi ohtlik ei ole.